DVUBA / DUBE APPENDIX ONE page 2 indlu yaSofuku DUBE
draft of 3 October 2006 by R. Mdvumowencwala PATRICKS, Museum, Lobamba
Labanye bakaDube badzabuka eNtonga, kaZulu.
BakaDube nabahlala kaNgwane babitwa ngekutsi bakaDvuba.
Labanye bakaDube, badzabuka eMaqadini, eNkhandla, kaZulu. Vumezitha Dube watala Silwane. Silwane abevana naShaka. Dingane wazama kumbulala, kepha wehluleka. Silwane watala Dube. Dube watala Langalibalele naSofuku.
Silwane Dube
BantfwabaSilwane bacitseka:
1. Mbuyazwe (waya __________ ?)
2. Zwakele (wacondza eTranskei, Mpande wamjikisa)
3. Mthembu (waya eZimbabwe)
4. Mtima (waya eSwatini)
information: John Mshweshwe Dube, Museum, 11 August 1997
Langalibalele
John Langalibalele Dube (1871-1946). Educated in America. Founded Ohlange Institute in Natal in 1889. Established newspaper ILanga laseNatal in 1906. Briefly imprisoned for protesting the crushing of the “Bambatha Rebellion”. With fellow editors W Rubusana & J T Jabavu, called South African Native (National) Convention, later the ANC.
Sofuku Dube Sofuku wabalekela Dingane, waya eLudzidzini kuTsandzile Nxumalo. INdlovukazi beyimtsandza njengoba abezunda njengaye, wamnika imvumo yekwakha eLudzidzini.
Sofuku wefika eSwatini asamdzala. Kumbe labanye bantfwabakhe bafika naye. Sofuku watala emadvodzana layimfica lawakha dvutane naseLudzidzini.
Sofuku waphindze watala Lomkhasiso lowendza kuMswati II, watala Mbilini naMmemezi. (Lomkhasiso abe ngumfati wekucala, emva kwetesulamsiti)
Sofuku wakha eTjebovu kaVelezizweni, wafela khona. Abehlala kanye nalenye ingwazi, Ntjiyane Dube.
DVUBA / DUBE APPENDIX THREE page 1 letinye tindlu takaDvuba
draft of 2 March 2006 by R. Mdvumowencwala PATRICKS, Museum, Lobamba
BakaDvuba banemsebenti webukhosi. NakuneNcwala, kunebantfu lababitwa ngekutsi “bemanti”. Bemanti labakhulu ngubakaMkhatjwa - bahamba bayotfola emanti elwandle.
Bemanti banemacembu lamane:
1. benkhosatana / besigubhu
2. bemzaceni / betimphandze
3. beluselwa
4. labaya emifuleni
BakaDvuba bemanti labancane. Baya emifuleni letsite, iMbuluzi, iNkhomati, uMgwenya neLusaba. Uma kuneSimemo, bakha emanti eMbuluzi, eNkhomati naseMlumati.
Mahlathini Dvuba
Mahlathini Dvuba watfunjwa emphini, wakhulela eNkambeni.
Mahlathini watala Ngwabadla (INGULUBE) lobekahola bemanti ngabo1930. Ngwabadla watala Mbekwa (LINDIMPI) (1928? - 2000?) lowachubeka nalomsebenti.
information: Mbekwa waNgwabadla Dvuba, eLudzidzini, October 1995
H. Kuper, ‘”African Aristocracy”, 1947, page 198:
Ngwabadla wesuka ekhaya kaZandondo wabutseka kuBhunu. Bekaphetse inhlonhla yeNkhosi.
Nakashonile Mbekwa, Nkhawuza Nkambule (d. 2005) wachubeka nalomsebenti.
Mashilimane Dvuba
Mashilimane Dvuba watfunjwa emphini, wakhulela eSwatini. Wagcina wabekwa abe yindvuna yeNkhosi, emtini waseZulwini.
P. Bonner, “Kings, Commoners and Concessionaires”, 1983 (interview with Ndambi Mkhonta 1970)
Mashilimane watala Johane ?
Absalom Mahlenga Dube
H. Jones, “Register”, 1993, page 187:
Absalom Mahlenga Dvuba watalwa eSwatini ngabo1832. Bekafundza esikolweni sase- Edendale, eNatal.
Absalom wagcina abuyele kaNgwane. Nga1880, kanye nalamanye emakholwa langu-15, watfola lipulazi kuMahamba.