Clan-history

Recent engagement

Bhembe

A1 BHEMBE eSikhotseni draft of 8 May 2006 by R. Mdvumowencwala PATRICKS, Museum, Lobamba

Bantfu bemdzabu eSikhotseni ngubakaKunene. BakaBhembe batfola bakaKunene bakhile kucala eSikhotseni. Letindlu takaKunene tehlukene naletaShifu Mathamane Kunene eDvudvusini.

Mtholi Bhembe ngukhokho webakaBhembe eSikhotseni

Mtholi Bhembe Mtholi abehlala ngaseLushikishini, noma ngaseMacudvulwini. (NOMA bekahlala eNyaweni kanye naboMangwane Bhembe ?)

Mgabhi waMtholi NaMgabhi abehlala ngaseMacudvulwini. (KEPHA lithuna lakhe liseSikhotseni ?

Macebeza waMgabhi Macebeza watalwa nguMgabhi. Abe yingwazi, abehambisana kakhulu nalenye ingwazi, Magidzigidzi Nsibandze.

Kwabonakala kutsi Macebeza bekatawuba yinkhosana yaMgabhi. Kungatsi labanye bakaBhembe bebanemona naye, bangafuni kutsi abe yindlalifa. Ngalelinye lilanga, Macebeza nemnakabo, Mahhebeni, bake baya emfuleni, iNgwemphisi, bayonikina. Macebeza wagwazwa ngulelinye lijaha wafa. Kungatsi lowamgwaza abengasuye wakaBhembe, kepha abetfunywa bakaBhembe labazonda Macebeza. Lithuna laMacebeza liseNyaweni.

Macebeza washiya umfati lotekiwe, LaSibhenya. Macebeza watala umntfwana munye kuye, Lomadlozi. Nasashonile Macebeza, Sontsa waMgabhi watsatsa lomfati ngendlela lengabonakali, wamtalisa bantfwana lababili.

Bantfwana lababili baMgabhi, Mahhebeni naMnyama, bahamba bayokhonta eNyakeni, kuMnt. Jokovu waMalunge. Kungatsi batfola Lobhongoza Bhembe khona eNyakeni. Mahhebeni wabutseka kuNdlavela.

Somntsewu waMacebeza Somntsewu abe yintsanga yeNkhosi Bhunu, babutseka naye eNgulubeni. Sobhuza II wabeka Somntsewu eSikhotseni kutsi abe yindvuna yenhlonhla yetinkhomo tebukhosi. Kungatsi letinkhomo tenkhosi tabitwa ngekutsi Dlanizinkhomo. Letinkhomo taphela, atisekho eSikhotseni.

Sobhuza II watjela bakaBhembe kutsi bamikise tinkhomo letingu-60 kuShifu Mantungwini Ndlangamandla, eManyandzeni. Letinkhomo betingemabheka teNkhosikati Fongwane Ndlangamandla, lobekalama Mantungwini esiswini.

BakaZikalala befika naSomntsewu. Kungatsi kwakunguLaNdzimandze, inkhosikati yaseMbangisweni, lowasikela Somntsewu indzawo yaseSikhotseni. information: H. Jones, “Biographical Register of Swaziland”, 1993, p. 33:

Libito laSomntsewu alikho eluhlwini lwaboshifu lolwabhalwa ngemaNgisi nga1903. Kusayina kwakhe (siphambano sakhe) kubonakala emaphepheni lasayinwa ebukhosini nga1904. EmaNgisi ambhalisa njengashifu nga1932. Nga1947, emaNgisi anika Somntsewu imendlela ngekufika kweNkhosi Joji yase-Engilandi. Aphindze amnike sitifiketi (Certificate of Honour and Badge).

Somntsewu watfunywa nguSobhuza II ngekutsi amikise emalobolo amake wakhe, Lomawa Nxumalo, eZikhotheni. Letinkhomo temukelwa nguMakhanandela Nxumalo, umnakaboLomawa.

Somntsewu bekaphetse tinkhomo temabhaca. Watiphika kuSobhuza II, watiyisa kaZombodze I, kuPhuhlaphi Nsibandze. Letinkhomo tadliwa khona.

Lontalala waSomntsewu Lontalala abe yinkhosana yaSomntsewu. Nga1976 noma nga1977, Lontalala wabekwa nguSobhuza II kutsi abe yindvuna yakaLobamba III. (Watsatsa sikhundla saDeka Khumalo.) Solo abe yindvuna watiwa kakhulu ngalelinye libito, Vusumuzi.

Sobhuza II wakhotsama nga1982. Nga1984, Vusumuzi wacoshwa esikhundleni sebundvuna ebukhosini nguMnt. Mfanasibili. Nga1985, Mfanasibili naye wacoshwa eLiqoqweni, wabese uyashona Vusumuzi emva kwemalangana.

letinye tindlu takaDvuba

Dvuba|dube

DVUBA / DUBE APPENDIX ONE page 2 indlu yaSofuku DUBE draft of 3 October 2006 by R. Mdvumowencwala PATRICKS, Museum, Lobamba

Labanye bakaDube badzabuka eNtonga, kaZulu.

BakaDube nabahlala kaNgwane babitwa ngekutsi bakaDvuba.

Labanye bakaDube, badzabuka eMaqadini, eNkhandla, kaZulu. Vumezitha Dube watala Silwane. Silwane abevana naShaka. Dingane wazama kumbulala, kepha wehluleka. Silwane watala Dube. Dube watala Langalibalele naSofuku.

Silwane Dube BantfwabaSilwane bacitseka: 1. Mbuyazwe (waya __________ ?) 2. Zwakele (wacondza eTranskei, Mpande wamjikisa) 3. Mthembu (waya eZimbabwe) 4. Mtima (waya eSwatini) information: John Mshweshwe Dube, Museum, 11 August 1997

Langalibalele John Langalibalele Dube (1871-1946). Educated in America. Founded Ohlange Institute in Natal in 1889. Established newspaper ILanga laseNatal in 1906. Briefly imprisoned for protesting the crushing of the “Bambatha Rebellion”. With fellow editors W Rubusana & J T Jabavu, called South African Native (National) Convention, later the ANC.

Sofuku Dube Sofuku wabalekela Dingane, waya eLudzidzini kuTsandzile Nxumalo. INdlovukazi beyimtsandza njengoba abezunda njengaye, wamnika imvumo yekwakha eLudzidzini.

Sofuku wefika eSwatini asamdzala. Kumbe labanye bantfwabakhe bafika naye. Sofuku watala emadvodzana layimfica lawakha dvutane naseLudzidzini.

Sofuku waphindze watala Lomkhasiso lowendza kuMswati II, watala Mbilini naMmemezi. (Lomkhasiso abe ngumfati wekucala, emva kwetesulamsiti)

Sofuku wakha eTjebovu kaVelezizweni, wafela khona. Abehlala kanye nalenye ingwazi, Ntjiyane Dube.

DVUBA / DUBE APPENDIX THREE page 1 letinye tindlu takaDvuba draft of 2 March 2006 by R. Mdvumowencwala PATRICKS, Museum, Lobamba

BakaDvuba banemsebenti webukhosi. NakuneNcwala, kunebantfu lababitwa ngekutsi “bemanti”. Bemanti labakhulu ngubakaMkhatjwa - bahamba bayotfola emanti elwandle.

Bemanti banemacembu lamane: 1. benkhosatana / besigubhu 2. bemzaceni / betimphandze 3. beluselwa 4. labaya emifuleni

BakaDvuba bemanti labancane. Baya emifuleni letsite, iMbuluzi, iNkhomati, uMgwenya neLusaba. Uma kuneSimemo, bakha emanti eMbuluzi, eNkhomati naseMlumati.

Mahlathini Dvuba Mahlathini Dvuba watfunjwa emphini, wakhulela eNkambeni. Mahlathini watala Ngwabadla (INGULUBE) lobekahola bemanti ngabo1930. Ngwabadla watala Mbekwa (LINDIMPI) (1928? - 2000?) lowachubeka nalomsebenti. information: Mbekwa waNgwabadla Dvuba, eLudzidzini, October 1995

H. Kuper, ‘”African Aristocracy”, 1947, page 198: Ngwabadla wesuka ekhaya kaZandondo wabutseka kuBhunu. Bekaphetse inhlonhla yeNkhosi. Nakashonile Mbekwa, Nkhawuza Nkambule (d. 2005) wachubeka nalomsebenti.

Mashilimane Dvuba Mashilimane Dvuba watfunjwa emphini, wakhulela eSwatini. Wagcina wabekwa abe yindvuna yeNkhosi, emtini waseZulwini. P. Bonner, “Kings, Commoners and Concessionaires”, 1983 (interview with Ndambi Mkhonta 1970)

Mashilimane watala Johane ?

Absalom Mahlenga Dube H. Jones, “Register”, 1993, page 187: Absalom Mahlenga Dvuba watalwa eSwatini ngabo1832. Bekafundza esikolweni sase- Edendale, eNatal.

Absalom wagcina abuyele kaNgwane. Nga1880, kanye nalamanye emakholwa langu-15, watfola lipulazi kuMahamba.

Tibongo neMlandvo (11)

how can we improve this platform?